pühapäev, 29. mai 2011

Harilik soopihl (Potentilla palustris)

Soopihla lehed sarnanevad pihlaka lehtedega, sealt ka tema nimetus pihl. Eesliide ''soo'' näitab aga, et taimele meeldib kasvada märgades kasvukohtades: siirdesoodes, kraavides ja järvede kallastel. Soopihla kutsutakse lehtede kuju järgi ka varesjalaks ja partsijalaks (Lõuna-Eestis öeldakse pardi kohta parts). Tema liitlehed on viie kuni seitsme lehekesega, nad on pealtpoolt rohelised ja alt heledad ning karvased.

Mis on soopihlal ja maasikal ühist?
Soopihla ja maasika viljad on täpselt ühesuguse ehitusega. Nende vili on koguvili, mis koosneb väikestest pähklikestest, kus on veel seemned. Ka värvus on soopihla ja maasika viljal sarnane, kuid soopihlal on see tumepunane. Soopihla nimetus on tulnud kreekakeelsest nimest 18. sajandil, mis tõlgituna tähendaski maasikapuu vilja soos.

Miks on soopihla õis eriline?
Enamasti on õistaimedel tupplehed kroonlehtedest väiksemad, kuid soopihlal on see vastupidi. Tupplehed on palju suuremad kui kroonlehed ja mõlemad on purpurpunast värvi. Kaunid õied, mis avanevad juunis, juulis, meelitavad ligi palju tolmlejaid.

Milleks on soopihla kasutatud?
- Naha parkimiseks ja villaste esemete värvimiseks
- Soopihla risoomist on valmistatud haavaravimit, temast saab abi reuma ja põletiku korral
- Mõnede andmete järgi on soopihlal ka vere hüübimist soodustav toime

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar